Õppereisi eesmärk oli tutvuda kohalike omavalitsuste kogemustega kodus elamist toetavate teenuste korraldamisel ning saada ülevaade lahendustest, mis aitavad inimestel võimalikult kaua turvaliselt ja iseseisvalt oma kodus elada.
Õppereisi käigus selgus, et kuigi riikide sotsiaalhoolekandesüsteemid on erinevad, seisavad Norra, Taani ja Eesti silmitsi sarnaste väljakutsetega. Eakate inimeste osakaal kasvab kiiresti, vajadus sotsiaal- ja tervishoiuteenuste järele suureneb ning samal ajal muutub keerulisemaks vajalike töötajate leidmine. Seetõttu otsivad omavalitsused aktiivselt uusi lahendusi, et tagada kvaliteetsed teenused ka tulevikus.
Kõige olulisema sõnumina jäi kõlama põhimõte, et inimesed peaksid saama elada oma kodus võimalikult kaua
Selle saavutamiseks pööratakse suurt tähelepanu ennetustööle, rehabilitatsioonile, inimeste iseseisva toimetuleku toetamisele ning kogukondade kaasamisele. Norras ja Taanis peetakse tähtsaks, et inimesed oleksid aktiivsed kogukonna liikmed võimalikult kaua. Omavalitsused teevad tihedat koostööd vabatahtlike, mittetulundusühingute ja kohalike kogukondadega ning otsivad võimalusi, kuidas inimesed saaksid ise rohkem panustada nii oma heaolusse kui ka kogukonna toimimisse. Üha enam räägitakse teenuste pakkumise asemel koostööst ja ühisest vastutusest.
Kõigis külastatud omavalitsustes peeti väga oluliseks ennetustööd ja varajast sekkumist
Selleks kasutatakse eri valdkondade spetsialistidest koosnevaid meeskondi, kes hindavad inimeste tervislikku seisundit ja igapäevast toimetulekut juba enne tõsisemate probleemide tekkimist. Sellise lähenemise eesmärk on säilitada inimeste iseseisvus, parandada elukvaliteeti ning vähendada vajadust haiglaravi ja pikaajaliste hooldusteenuste järele.
Koduhoolduse korraldamisel jäi silma tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide tihe koostöö. Norras ja Taanis kuulub esmatasandi tervishoiuteenuste korraldamine kohalike omavalitsuste ülesannete hulka. Koduteenused hõlmavad lisaks igapäevasele abile ka õendus- ja raviteenuseid, mis võimaldavad inimestel saada vajalikku tuge koduses keskkonnas.
Üheks õppereisi keskseks teemaks oli tehnoloogia kasutamine sotsiaal- ja tervishoiuteenustes
Kasutusel on mitmesugused turvalisust ja iseseisvat toimetulekut toetavad lahendused, sealhulgas turvanupud, GPS-seadmed, elektroonilised ravimidosaatorid, terviseseire seadmed, videokonsultatsioonid ning erinevad sensorid. Samas rõhutati kõikjal, et tehnoloogia ei asenda inimest, vaid toetab spetsialistide tööd ning aitab suunata ressursse sinna, kus inimlik kontakt on kõige olulisem.
Õppereis kinnitas, et tuleviku hoolekande märksõnadeks on ennetus, rehabilitatsioon, kogukondade kaasamine, paindlikud teenused ning nutikate tehnoloogiliste lahenduste kasutamine. Kuigi riikide süsteemid on erinevad, on eesmärk kõikjal sama – luua tingimused, kus inimesed saavad elada võimalikult kaua iseseisvalt, turvaliselt ja väärikalt oma kodus. Võru vallale andis õppereis mitmeid väärtuslikke mõtteid ja häid näiteid, mida saab arvestada kohalike teenuste edasisel arendamisel.
Samas ilmnes ka erinevus riikide võimalustes. Põhjamaades panustatakse võrreldes Eestiga märkimisväärselt rohkem sotsiaalvaldkonna rahastamisse. Näiteks kasutatakse Norras ja Taanis ligikaudu 60 protsenti kohaliku omavalitsuse eelarvest sotsiaalteenuste ning elanike heaolu toetamiseks.
Õppereis näitas, et tulemuslik hoolekanne ei tähenda üksnes teenuste osutamist, vaid inimeste võimestamist, kogukondade kaasamist ja uuenduslike lahenduste kasutamist. Õppereisil saadud kogemuste põhjal saab ka Võru vald astuda järgmisi samme, et toetada oma elanike võimalust elada võimalikult kaua iseseisvalt, turvaliselt ja väärikalt oma kodus.
