Looma pidamise tingimused ja kohustused
- Lemmiklooma elamu ja kinnine territoorium peavad olema piiratud nii, et loom sealt omal tahtel välja ei pääseks. Koera pidamisel ketis ei ole tarastamine kohustuslik, kuid tuleb välistada looma ärajooksmise ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus.
- Omanik peab tagama, et lemmikloom ei häiriks ega ohustaks kaaskodanikke ja/või teisi loomi. Omanik kannab täielikku vastutust kõigi koera või kassi tegudest tulenevate tagajärgede eest, välja arvatud juhul kui koer kaitseb omaniku territooriumi või koera kasutatakse kuritegeliku tegevuse takistamiseks.
- Eramaal või avalikus kohas on vaja tagada lemmiklooma järelevalve. Avalikus kohas liikudes peab loom olema rihma otsas. Koeral tuleb kasutada suukorvi. Lõastatud ei pea olema koer koerapargis, teenistuskoer teenistusülesande täitmisel ja jahikoer jahipidamise ajal.
- Looma väljaheited tuleb koristada koheselt.
- Lemmikoom peab olema kiibistatud ja registreeritud Eesti Väikeloomaarstide Seltsi Eesti lemmikloomaregistris.
Loomade varjupaik ja Võru vald
Kõik väljakutsed käivad läbi kohaliku omavalitsuse.
Väljakutse vajadusel helistada või saata e-kiri tööajal (E-R 8.00-16.30) kohaliku omavalitsuse kontaktisikule.
Väljaspool tööaega helistada väljakutseks ainult hädaabinumbril 112 juhul, kui ohus on looma või inimese elu.
Võru valla korraldatud lemmikloomade varjupaigaga tegeleb Varjupaikade MTÜ Võru varjupaik.
Aadress: Lühike 3, Võru, 65604
Telefon: 5340 4223
E-post: [email protected]
Tasud looma tagastamisel omanikule
Vastavalt seadusele on looma omanikul oma loom võimalik varjupaigast tagasi saada kahe nädala ehk 14 päeva jooksul pärast varjupaika saabumist. Pärast seda hakatakse loomale otsima uut kodu. Looma tagasisaamisel tuleb esitada isikut tõendav dokument.
Looma tagastamisel omanikule on varjupaigal õigus sisse nõuda loomale tehtud parasiiditõrje (ka ennetava) kulud ning vajadusel osutatud veterinaarteenuste kulud.
Varjupaigas saab arveldada ainult sularahas ja maksekaardiga, ülekandearveid varjupaik ei väljasta.
Vältimaks olukordi, kus kodust plehku pannud lemmik teistele või endale kahju võiks teha, tasub investeerida aedadesse ja loomadel pidevalt silm peal hoida. Soovitame probleemide tekkimise korral esmalt pöörduda alati ikkagi loomaomaniku poole ning proovida probleemi lahendada omavahelise mõistliku suhtlemise käigus. Kui aga vestlustest loomaomanikuga abi ei ole ning koera käitumine on sedavõrd häiriv, et takistab ka teiste elanike igapäevaseid käitumisharjumusi, siis tuleks esitada omavalitsusele või politseile kaebus ning viidata eeskirja rikkumisele.
Kuidas käituda, kui võõras koer ründab inimest või teist looma avalikus kohas või kellegi territooriumil?
Koera omanikku saab võtta vastutusele väärteokorras kohaliku omavalitsuse kehtestatud kasside ja koerte pidamise eeskirja alusel ning eeldusel, et rikkumisega kaasnes kahju tekkimine või tervisekahjustus inimesele. Küll aga tuleb rünnaku ohvril võtta koheselt ühendust omavalitsuse vastava ametniku või politseiga ning esitada avaldus.
Et tagada rikkuja vastutusele võtmine, tuleb avalduses märkida kõik olulised asjaolud ja informatsioon: sündmuse toimumise koht ja aeg ning võimalikult täpne kirjeldus, asjaosaliste nimed ja muud teadaolevad kontaktandmed (võimalusel ka sind või sinu looma rünnanud koera omaniku andmed), sündmuse täpne kirjeldus ning tunnistajate olemasolul ka tunnistajate andmed. Kindlasti tuleb tekitatud vigastuste (nii inimesele kui loomale) osas pöörduda arsti poole nii õigeaegse ravi kui arstitõendi saamiseks. Arstitõend on abiks ka edaspidi, kui tekib vajadus kahjude väljanõudmiseks.
Viimati uuendatud 23.07.2025
