On väga oluline, et iga inimene, pere- ja kogukond teeks kriisiks ettevalmistusi ja mõtleks läbi, kuidas ekstreemses olukorras enda ja oma lähedaste elu, tervist ning vara kaitsta. Parimad lahendused selleks sünnivad koostöös sõprade, naabrite ja kogukonnaliikmetega.
Kriisideks valmistudes pea silmas järgmist:
- Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi sinuni.
- Ole valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama.
- Tee koostööd kogukonnaga – naabrite, korteriühistu ja külaseltsiga!
Loe täpsemaid käitumisjuhiseid olevalmis.ee ja lae alla Naiskodukaitse väljatöötatud käitumisjuhiste äpp „Ole valmis!“. Rakenduse saab tasuta alla laadida ning see on kasutatav ka ilma internetiühenduseta.
Kriisiolukorras võib juhtuda, et kodust lahkumine pole võimalik, poodi ei saa joosta või on mõni eluks vajalik teenus katkenud nagu näiteks elekter, vesi või küte. Sellistes olukordades on tähtis, et kodus oleks piisavalt vett, toitu ja muid tarvilikke vahendeid, et saaksid iseseisvalt hakkama vähemalt 7 päeva.
Mis varud peavad olema?
Valmistu kodus iseseisvalt hakkama saama ilma elektri, vee ja kütteta vähemalt ühe nädala. Kriisivaru ei ole midagi eraldiseisvat, vaid see võib olla igapäevaselt kasutatav.
- 21 l joogivett inimese kohta (3 liitrit ööpäevas inimese kohta),
- pakisupid ja püreepulbrid,
- purgisupid ja -road,
- kuivikud,
- konservid (liha, kala, puu- ja juurvilja),
- kommid, halvaa, küpsised,
- imikutoit,
- taskulamp ja varupatareid,
- esmaabitarbed ja retseptiravimid,
- patareidel või akul töötav raadio (riiklikul tasandil kriisiinfot edastab Vikerraadio),
- akupank mobiilsete seadmete laadimiseks,
- küünlad ja tikud,
- priimus toidu valmistamiseks ja vee soojendamiseks,
- niisked hügieenilapid,
- sularaha,
- täis kütusepaak.
Mõtle läbi, kas sinu lähedased või tuttavad võivad kriisiolukorras abi vajada ja kuidas sina saaksid neid vajaduse korral aidata. Lepi nendega kokku, kuidas omavahel ühendust hoiate.
- Koosta loetelu naabrite ja kogukonna olulisimate inimeste kontaktandmetest.
- Ole teadlik, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju pere igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmistuda.
- Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda.
Veendu, et kõik pereliikmed teaksid:
- millal ja kuidas abi kutsuda,
- kus asuvad olulisimad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna,
- kuidas vajadusel vett või gaasi kinni keerata ja elektrit välja lülitada,
- kuhu saate ohu korral ajutisel minna (maale, suvilasse, naabrite, sõprade või sugulaste juurde),
- missugustes olukordades on vajalik kindlasti kodust lahkuda ehk evakueeruda,
- missugustes olukordades on ohutum jääda koju,
- mida kodust lahkudes kaasa võtta,
- kuidas koduloomade eest kriisiolukorras hoolitseda.
Mõned nipid, kuidas koos ümbruskonnaga kriisiks valmis olla:
- Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid.
- Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud (külavanem, korteriühistu esimees, asumiseltsi juht jne).
- Selgitage koos kogukonna võtmeisikutega välja piirkonna ohud ja eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla (näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vmt).
- Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi.
- Leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jne).
- Mõelge läbi elutähtsate teenuste katkemiseks valmistumine kortermajas.
- Elutähtsate teenuste katkemiseks valmistumise kontroll-leht korteriühistu juhatusele.
Viimati uuendatud 23.07.2025
